Vertikaalse transpordi nõudlus on sama vana kui inimtsivilisatsioon.varaseimad tõsteplatvormidkasutas raskuse tõstmiseks inim-, looma- ja hüdraulilist jõudu. Tõsteseadmed on neile põhilistele jõurežiimidele toetunud kuni tööstusrevolutsioonini.

Vana-Kreekas töötas Archimedes välja täiustatud tõsteseadme, mida käitati trosside ja rihmarataste abil. Seekasutatudvints ja kang tõstetrossi kerimiseks poolile.

Aastal 80 pKr võtsid gladiaatorid ja metsloomad kasutusele ürgse tõsteplatvormiulatusRooma Colosseumi areeni kõrgus.

Keskaegsetes ülestähendustes on lugematu arv inimesi, kes tõstsid tõsteseadmeid ja mustreid, mis varustasid isoleeritud kohti. Neist kuulsaim on Kreekas asuva Püha Barami kloostri tõsteplatvorm. See klooster asub mäe tipus umbes 61 meetri kõrgusel maapinnast. Tõstuk kasutab inimeste ja kaupade üles ja alla transportimiseks korve või lastivõrke.

Aastal 1203 paigaldati Prantsusmaa rannikul asuva kloostri tõsteplatvorm tohutu jooksulindi abil. Eesel andis tõstejõu. Koormat tõsteti köie kerimisega tohutu samba ümber.

18. sajandil hakati tõsteplatvormide väljatöötamisel kasutama mehaanilist jõudu. 1743. aastal lubas prantslane Louis XV paigaldada Versailles' erapaleesse vastukaaludega personali tõsteplatvorme.

1833. aastal tõstis Saksamaal Harzi mägedes kaevureid edasi-tagasi liikuvaid vardaid kasutav süsteem.

1835. aastal paigaldati Suurbritannias tehasesse rihmülekandega tõsteplatvorm, mida kutsuti "vintsimasinaks".

Esimene tööstuslik hüdrauliline tõsteplatvorm ilmus 1846. aastal. Varsti pärast seda ilmusid ka teised jõul töötavad tõsteseadmed.

1854. aastal leiutas Ameerika mehaanik Otis hammasratta mehhanismi ja demonstreeris New Yorgi messil ohutut tõsteplatvormi.

1889. aastal, kui Eiffeli torn ehitati, paigaldati aurujõul töötav tõsteplatvorm ja seejärel kasutati lifti.

Tšiilis asuva Astilero mäe tõsteseadmed valmisid 1892. aastal. Praeguseni kasutavad 15 tõsteplatvormi enam kui 110 aasta vanuseid masinaid ja seadmeid.

Praegu on Graubündenis Šveitsis ehitusjärgus maa-alune raudteetunnel "Gotthardi tunnel", mis ühendab Alpide suusakuurorte teiste Euroopa riikidega. See on 57 kilomeetrit pikk ja peaks valmima ning liiklusele avama 2016. aastal. Kiirrongijaamas "Alpid" umbes 800 meetri kõrgusel maapinnast ehitatakse otse maapinnale tõsteplatvorm. Pärast valmimist saab sellest maailma pikim tõsteplatvorm. Pärast tõsteplatvormi kaudu maapinnale jõudmist saavad reisijad kahe tunniga sõita Alpide liustiku vaatamisväärsuste kiirrongiga mäel asuvasse kuurorti.